Küberturbe väljavaated 2018 aastaks - IOT

Asjade Internet (IOT) on tulnud, et jääda. 10 aastat tagasi oli raske leida kaupluses telerit, mida saaks ka internetiga ühendada. Täna on olukord vastupidine. Sama trend kehtib kõikide muude koduseadmete kohta, olgu nendeks siis pesumasinad, tolmuimejad või veekeedukannud. Oleme viimase paari aasta jooksul näinud märkimisväärseid arenguid nii IOT, AI, kui masinõppe tehnoloogiates.

Samal ajal omandavad küberkurjategijad üha keerulisemaid ründamismeetodeid, mille eest kaitsmisega jäävad traditsioonilised kaitsemehhanismid hätta. Näeme, et ka küberkurjategijad on oma rünnakutes võtmas kasutusele uusimaid tehnoloogiaid. Arvutusvõimsuse suurenemine annab ründajatele mitmeid lisavõimalusi ning ka kiirust rünnakute toimepanemiseks.

Rünnakud kõikvõimalike internetti ühendatud seadmete vastu kasvavad. Näeme seda juba praegu. Niisamuti valmistab muret asjade interneti puhul isikuandmete kaitse. Kas me suudame piisavalt kontrollida oma informatsiooni levikut nagu meie meeldimised, mittemeeldimised, tegevused, terviseandmed, finants- ning är informatsioon? Ettevõtted suudavad tänu arvutusvõimsuste suurenemisele, arenevale AI'le ning masinõppe tehnoloogiatele töödelda kogutud andmeid üha kiiremini. Kas aga kõik IoT seadmete tootjad suudavad end küberrünnakute eest kaitsta või meid varitseb oht, kui pealtnäha süütu nutiseade lekitab meie isikliku informatsiooni meile teadmata?

Hoolimata ohtudest on tuleviku kõikvõimalike nutiseadmete päralt ning kasutajate ülesanne on tunda võimalike ohte ning osata nendest hoiduda. Siinkohal on loomulikult nõuanded ühesed:

  • Jälgida, et seadmetele ligipääs oleks vaid teil ning kõikvõimalikud vaikimisi paroolid oleks turvaliste paroolide vastu vahetatud.
  • Et seadmetele oleks paigaldatud viimased turvavärskendused. Jah – ka pesumasin, teler ning veekeedukann või vajada aegajalt tarkvaravärskendust, mis parandab selles paiknevad turvanõrkused.

Raido Orumets
Infoturbevaldkonna juht
raido.orumets@bcs.ee




Sulge